Tõlke kvaliteet ja kvalitteettõlge - ebamäärane ja laialivalguv, aga kriitiliselt tähtis küsimus

Vaevalt leidub tõlketeenuste pakkujat, kes ei kinnitaks oma turundusbrošüüris, veebilehel või kliendikohtumisel, et pakub kvaliteetset tõlget. Muud erijooned, lisateenused või spetsialiseerumisalad võivad laialt varieeruda, aga kvaliteetne on iga pakkuja tõlge kindlasti. Mida see kvaliteet täpsemalt tähendab, selle üle on tõlkemaailmas arutletud aastakümneid, ja ei saa öelda, et universaalse ja lõpliku vastuseni oleks jõutud. Osalt ka seepärast, et "tõlketeenused" ise on liiga laia tähendusega termin, et selle jaoks ühest ja selgelt mõõdetavat kvaliteedi kriteeriumit saaks kehtestada.

Alustuseks lühidalt masintõlkest - siin on vähemalt tehniliselt võimalik mõõdetav kvaliteedikriteerium määratleda, kuigi ka see ei ole lihtne. Nende mõnekümne aasta jooksul, mil masintõlget on arendatud, on välja töötatud rida erinevaid tõlke kvaliteedi hindamise metodoloogiaid, millest huviline leiab esmase ülevaate siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Evaluation_of_machine_translation. Üks (aga mitte ainus) laiemalt kasutatav põhimõte on siin võrdlemine inimtõlkega - sisuliselt mõõdetakse, kui palju erineb tõlkemootori tõlge sama teksti inimtõlkest (või kui palju peab toimetaja masintõlget muutma, et see loomulikuna mõjuks ja vigu ei sisaldaks). Erinevaid "toimetamisteekonna" mõõtmise meetodeid on mitu, ja loomulikult muutuvad need ajas pidevalt, nagu areneb kiiresti ka masintõlge ise. Üldpõhimõte on selge - mida vähem toimetamist tekst vajab, seda parem tõlge. Ja tehnilise või akadeemilise kriteeriumina on see arusaadav, mõõdetav ja asjakohane, iseasi, kui palju n-ö tavatarbijal sellega peale on hakata.

Väljaspool erialaringkondi kasutatakse masintõlke hindamiseks vahel n-ö edasi-tagasi tõlkimise meetodit, st tõlgitakse tekst Google'i või mõne tõlkemootoriga teise keelde, ja siis algkeelde tagasi, et seda algtekstiga võrrelda. Meelelahutusena on seegi tore, aga tõlkemootori tegeliku kvaliteedi kohta selle konkreetse teksti tõlkimisel see siiski kindlat infot ei anna, sest kasutatakse ju kahte tõlkemootorit - algul A>B keelesuunal ja seejärel B>A keelesuunal.

Traditsioonilise, inimeste tehtud tõlke puhul on kvaliteedi kriteeriumi defineerimine keerulisem, eristada tuleks vähemalt kahte kriteeriumit, mida võib nimetada näiteks objektiivseks ja subjektiivseks.

N-ö objektiivse kvaliteedi alla kuuluvad näiteks faktilise sisu täielik ja vigadeta edastamine, grammatiline korrektsus (õigekiri, kirjavahemärgid), konsistentsus (hoob on igal pool hoob ega muutu vahel kangiks või käepidemeks), etteantud terminoloogia täpne järgimine, võib-olla ka küljenduse ja muude mõõdetavate suuruste järgimine. Need on kõik suhteliselt must-valged, jah-ei kriteeriumid, mida saab selgelt hinnata. Iga tõsisema tõlkefirma tööprotsessidesse on sellise kvaliteedi kontrollimine ja juhtimine sisse kirjutatud, ja siit ka esimene soovitus tõlketeenuse tellijale: teenusepakkuja valimisel tasub küsida, millised on pakkuja sisemised kvaliteedikontrolli mehhanismid. Kas ja kuidas kasutatakse automatiseeritud kvaliteedikontrolli, suuremate tõlkehangete või püsilepingute puhul tasub lasta tõlkefirmal see protsess üksipulgi lahti seletada ja selle toimimist demonstreerida. Kõigis asjalikumates tõlketarkvarades on olemas integreeritud QA moodulid, aga lisaks neile on turul ka terve rida spetsiaalseid tõlke kvaliteedi kontrollimise platvorme, mille tööpõhimõtted, meetodid ja sihtotstarbed võivad laialt varieeruda - näiteks Eestis arendatav, suurte andmehulkade analüüsimisel põhinev ContentQuo platvorm on suunatud suurfirmade tõlkeosakondadele ja rahvusvahelistele tõlkekontsernidele, ukrainlaste TQAuditori peamiseks plussiks on pidev tagasiside tõlkijatele jne. Iga professionaalne tõlketeenuse pakkuja võiks olla leidnud enda töömahtudele, keelesuundadele, klientuurile, võimalustele ja vajadustele sobivad kvaliteedikontrolli tööriistad ja võiks neid julgesti ka klientidele tutvustada.

Teine pool tõlke kvaliteedist on subjektiivne, hinnanguline. Siia kuulub näiteks stiili järgimine, sõnavalik, teksti "ladusus" ja muud raskesti mõõdetavad, pigem intiuitiivselt hinnatavad karakteristikud. Üldreeglina kasutab iga tõlkefirma lisaks automatiseeritud kvaliteedikontrollile ka toimetajaid, kelle ülesanne ongi lisaks muude vigade "kinnipüüdmisele" ka stilistiline kontroll. Kui ei ole tegemist väga kitsalt spetsialiseerunud nišifirmaga, teeb tõlkefirma iga sihtkeele lõikes koostööd paljude keeletoimetajatega - ühele sobivad rohkem turundustekstid, teine on juriidika asjatundja, kolmas jällegi teab kõike autodest jne. Muidugi leidub küllaldaselt ka selliseid pakkujaid, kelle töövoos toimetaja kas üldse puudub või loeb projektijuht teksti enne kliendile väljastamist kiiruga läbi, samuti on soodsama lõpphinna nimel ära jäetud automatiseeritud kvaliteedikontroll. Ka tõlkimises kehtib universaalne turutõde, et saad seda, mille eest maksad.

Siit ka teine soovitus tõlketöö tellijale: mida rohkem taustainformatsiooni on tõlkefirmal tõlgitava teksti kohta (milleks seda kasutatakse, kes on sihtlugeja, kuidas tekst avaldatakse jne), seda täpsemalt oskab projektijuht tõlkemeeskonna koostada ja seda kvaliteetsem on vastavalt ka lõpptulemus. Spetsiifilisemate tekstitüüpide puhul tasub tõlkepakkujaga kokku saada, rääkida oma ootustest ja võimalikest probleemidest ning vaadata, kas potentsiaalne tõlkepartner mõistab teie ootusi töö tulemuse osas. Loomulikult tulevad kasuks ka varasemad sarnaste tekstide tõlked, mille tonaalsuse, stiili, terminoloogia ja ülesehitusega tellija rahul on. Igasugune lisainformatsioon ja ootuste kommunikeerimine aitab kaasa parema lõpptulemuse saavutamisele, sest inimeste keelekasutus on paratamatult subjektiivne ja erinev, nii et isegi kõige tundlikuma keelekõrvaga professionaalse toimetaja käest läbi käinud tekst ei pruugi tellija meelest hea olla. (Omaette teema on tellija ja lõppkliendi eristamine, näiteks avalikkusele suunatud tekstide puhul võib keeletoimetaja kliendist paremini teada, kuidas inimeste oodatava keelekasutuse ja terminoloogilise kompetentsiga haakuda).

Tõlketeenuse kvaliteet on laialivalguv, mitmekihiline ja keeruline teema, mille akadeemilised uuringud tihti lõppevad tõdemusega, et töösse kaasatud teadlased ei jõudnud paljudes asjades kokkuleppele. Praktikute ehk meiesuguste tõlketeenuse pakkujate jaoks aga on kvaliteedi kriteerium lõppkokkuvõttes selline: kui klient on rahul, on tegemist kvaliteetse tööga; kui klient nuriseb, tuleb kaebusega kohe tegeleda ja saavutada tulemus, mis kliendi ootustele vastab. Seda viimast õnneks tihti ei juhtu, sest kuigi tõlkimises on palju subjektiivset ja hinnangulist, oskavad professionaalsed tõlkijad ja toimetajad reeglina saavutada tulemuse, millega nii tellija kui ka lõppkasutaja rahule jäävad.